Disaini esteetika areng on olnud pikk ja mitmekihiline teekond, kus erinevad ajastud on toonud omad mõjutused ja uuendused. Alates antiikajast, kui arhitektuur ja skulptuur dikteerisid esteetilisi norme, kuni kaasaegsete suundumusteni, on iga periood jätnud oma selge jälje disainimaailma.
Antiikaja esteetika keskendus sageli proportsioonidele ja sümmeetriale. Tõekspidamised harmooniast ja lihtsusest olid toonase disaini nurgakivid. Klassikalised kujundid ja motiivid, nagu näiteks Korintose sammastik, on tänaseni inspiratsiooniallikaks mööblikunstis. Nende ajalooliste vormide mugandamine tänapäevasesse konteksti annab interjöörile ajatuse tunde.
Keskaeg tõi kaasa suure muutuse. Piiridega monumentaalsed vormid ja gooti stiilis detailid olid silmapaistvad. Mööbli ja arhitektuuri osas tähendas see rohkem dekoratiivseid elemente, nagu näiteks nikerdatud detailid ja rikastatud pinnaviimistlus. Tänapäeval võib seda stiili näha nendele ajastutele viitavates taaselustustes, kus keskendutakse autentsuse saavutamisele läbi rikkalike tekstuuride ja detailide.
Renessanssiga kaasnes teaduse ja kunsti taassünd, mis tõi esile täpsuse ja perspektiivi kasutamise kunsti ja disaini vallas. Proportsioonide täpsus oli toonaste disainerite jaoks olulise tähtsusega. See oli aeg, mil mööbel hakkas esmakordselt omama rohkem eristuvat esteetilist väärtust. Antud perioodi mõjud on nähtavad kaasaegsetes disainides, kus peetakse lugu täpsusest ja esteetilisest tasakaalust.
Edasi liikudes läbi baroki ja rokokooperioodide, suurenes luksuslikkus ja dekadents. Toonane esteetika kehastus uhketes ja kaunistuses rikkalikes mööbliesemetes, mis olid sageli valmistatud väärtuslikest materjalidest ja keerukaid kujundeid kasutades. Mööblikunstis näeb tänapäeval sageli vaid detailidena viiteid sellele ajastule, milles keskendutakse enamasti üldisele ilule ja praktilisusele.
Modernistlik ajajärk tõi kaasa revolutsiooni funktsionaalsuse ja kuju aspektides. Minimalism ja puhtad jooned said peavooluks, kui disainerid hakkasid eelistama vormi üleliigset kaunistamist. Tänapäevane mööblikunst võtab sageli inspiratsiooni just sellest perioodist, väärtustades lihtsust ja praktilisust, mis sobitub hästi peaaegu iga kaasaegse interjööriga.
Praegused disainilahendused on sulandunud eri ajastute parimatest omadustest. Postmodernism ja eklektika võimaldavad mööblidisaineritel vabadust avarama esteetilise väljenduse saavutamiseks. Kombineerides mööbli loomisel minevikku peene kaasaegse viimistlusega, suudetakse luua unikaalseid tükke, mis kõnetavad ajatu maitset ja innovatsiooni.
Seega, disaini esteetika areng ei ole mitte ainult ajalooliste stiilide säilitamise ja kohandamise küsimus, vaid see on pidevalt arenev dialoog erinevate ajajärkude ja ideaalide vahel, mis äratavad ellu uue ajastu unikaalsed väljundid kaasaegses mööblikunstis.